Eesti ja Hiiumaa ühisnäitus “näidates uut ja vana”
Paljud tavatsevad öelda, et nemad ei oska kunsti teha! Ausalt ei oska minagi, aga mind pole see kunagi takistanud .
Olen kirjas ja kunstis kulgeja ning Hiiumaa sõber, kes peab vähemalt korra aastas Eestist ära käima, et end Hiiumaal tuulutada.
Aastal 2014 sattusin Hiiumaale tänu Ave Alavainu kutsele. Ave oli see, kes utsitas mind osalema 2015.a. aastal toimunud ühisnäitusel „Hiiumaastik“.
Jäime Avega suhtlema ja kirjutama ning meist said head sõbrad. Sealt sai alguse teekond, mis kestab siiani. Seepärast ei tasu imestada, et olen ka Ave kunsti pannud!
Viimastel aastatel olen saarel käinud aga MTÜ Vananaistesuvi kutsel.
Kuna mitmel korral on soovitud osaleda minu poolt juhendatavas töötoas, tundus aeg küps olevat just taaskasutuskunsti töötoaks. Kolmteist inimest kogunesid ilusal vananaistesuvisel pühapäeval 10. septembril Dagen Haus Külalistemajas, et viie tunni jooksul vaadata ühiselt raamidest väljapoole. Kui Tuuletorn pakkus isiknäituse korraldamise võimalust, tegin hoopis vastupakkumise.
Öeldes, et pigem ON aeg näidata Hiiumaale uut ja vana!
Mõeldes koheselt vingele ühisnäitusele.
See näitus erineb oluliselt teistest näitustest. Ka näituse plakat on fotoleid, mis küsib meilt, kas sa armastad mind ikka veel?
Vaatamata sellele, et olen vana ja väsinud…
Maailm on kreenis ja meie oleme kallutajad. Uppudes silmakirjalikkuse merre räägime ökoloogilisest jalajäljest, makstes samal ajal tellimuse eest, mis toodab juurde prügi.
Minul ei ole komplekse, hüüab tuntud moekunstnik lavalt paarisajale inimesele, andmata aru, MIDA ta teeb!
Jah, me teame, et sõna on vaba! Deklareeris seda juba proua president, aga nüüdne hoiatab, et SÕNA on TEGU!
Tõepoolest nii on, aga see eeldab vastutuse võtmist!
„Näidates uut ja vana“ näitus annab vanale uue mõtte. Tarbi targalt ehk enne kui vanale hakkad ust näitama, uuri mida tema sellest arvab. Kui vana lõuend on elanud juba viiskümmend aastat ja jõudnud otsaga taaskasutuspoodi, kasuta teda ja maali kasvõi teisele poole!
Igatahes ei viska minu sõbrad ja tuttavad enam ära „haavatud“ lõuendit, vaid toovad selle minu juurde. Tänu sellele sündis ka signatuurpilt Tuuletorn.
Oleme tarbimisega üle käte läinud ja on viimane aeg astuda sammukene tagasi ning hakata lugupidavalt suhtuma olemasolevasse.
Vahet pole, on need asjad või inimsuhted! Esimese kriimustuse korral ei tasu kohe uut hankima hakata, sest vanal on lugu!
Ja lugu loeb!
Näitusel saab näha erinevaid tõlgendusi nii suvises töötoas osalejate poolt, kui ka muudelt tegijatelt. Seepärast ongi tegemist Eesti ja Hiiumaa ühisnäitusega.
Väljanäitusel on:
Bianka Alliksoo tuunitud vana kaablitünn ja uue elu saanud riidepuud;
Maria Müür ART töö “Kuldvihm vannis”;
Ave Nahkuri igati haljas taaskasutuskunst;
BetoonTuli “Toss väljas kets nimega TIIU”;
Liana Kurg – Modigliani-taburet;
Tõnu Krustok – Itimehe unistus;
Ly Johansen – JORN;
Emma Kaups – Tavaline Tool;
Olli Loodla – Teenäitajaks on Majakas;
Erle Martin – Rihma saanud tool;
Tiiu Jalakas – MMouse Mantel;
Anneli Salumaa – Haruldaselt Suur Ahven jpt.
Lisaks on väljas ka Plakk ART mõningad taaskasutustööd.
Kui hiidlastel on oma lamav politseinik, käib Eesti Kunstiakadeemia saarlasest tudengi Marten Prei töö mööda Eestit ringi.
I-le paneb täpi peale Kaupo Kikkas oma tööga TREESCAPE! Töö nimeks on Kopra Universum ja see on pildistatud nii, et kahe kaadri vahel on kaamera ümber pööratud. Kes soovib Treescape projektist rohkem lugeda, külastagu kodulehte
https://kaupokikkas.com/projects/treescape
*
Ühisnäitus on avatud 11. jaanuarini 2024 ja seda saab vaadata TASUTA!
Tarbi targalt!
❤️
Ewa-Kaisa Plakk
Näituse idee autor
5680 9620
plakkart.com
————————————————————————————-
Maria Müür ART:
„Taaskasutus, uuskasutus, jätkusuutlik ja asjade lõpuni kasutamine on kindlasti mulle omased juba loomu poolest. Seetõttu haarasin ka kohe sõnal sabast, kui Ewa-Kaisa pakkus võimalust osaleda taaskasutuskunsti näitusel. Olles hariduselt arhitekt kõnetavad mind enim ikkagi majad, aga loomulikult ka inimesed ja elu nende keskel. Just vanades ajalooga linnaosades leiab seda müstilist salapära, mis inspireerib. Varasemalt olen ma taaskasutanud ennekõike iseenda pilte ja visandeid, lõigates ja kleepides neid postkaartideks või täiendades mõne uue figuuriga. Lisaks olen ma ka asjadele uue elu andnud pappkarpe üle võõbates või miks mitte ka kingapaarile või ridikülile lilli maalides.
„Kullasadu“ 100×100 cm, akrüülid taaskasutuslõuendil, 2023. a
Seda pilti Viljandi „Sõbralt sõbrale“ poes märgates teadsin kohe, et see on see. Londoni Tower Bridge, hõbedane taevakaar ja ruumiliselt vormuvad numbrite jadad tõid mu mõtetesse kohe rikkuse, Londoni börsi ja rahasaju. Luksuslikus aroomivannis kümblev edukas ärinaine oma penthouse’i maast laeni kõrguva aknapeegelduse tagant linna vaadet imetlemas – just selline emotsioon on minu jaoks siin maali taga peidus. Ja lisaks muidugi ehtinglaslik udu ja vihm, siinkohal pisukese kiiksuga küll hoopis kuldne vihm. Igaühele oma.